PhD meditsiinilise psühholoogia ja psühhopatoloogia alal Charles University First Faculty of Medicine

Doktoriõppekava Meditsiiniline psühholoogia ja psühhopatoloogia tegeleb nii alus- kui ka rakendusuuringutega biopsühhosotsiaalsete suhete valdkondades. Kavandatavad õpingud avavad võimaluse interdistsiplinaarseks doktoriõppeks mitte ainult arstiteaduskonna lõpetanutele, vaid ka kunstiteaduskondade ühesuunalise psühholoogiaõppe lõpetajatele ning mõne sellega seotud eriala lõpetajatele.

Valdkond tugineb esimeses arstiteaduskonnas rikkalikule psühholoogia- ja psühhiaatriateaduse hariduse traditsioonile, mida esindavad valdkonna asutajate, nagu Josef Riedel, Mihajlo Rostohar ja Vladimír Vondráček, töö. Hiljutise kaasaegse meditsiini biopsühhosotsiaalse paradigma kalduvus (rikastatud ökoloogilise, keskkonnamõõtmega) peegeldab selle teoreetilise baasi aspektist kaasaegse teaduse hiljutist teadmiste taset tänapäeva arenenud ühiskondades.

Õppekava teoreetiline baas hõlmab teoreetiliste psühholoogia valdkondade (arengupsühholoogia, isiksusepsühholoogia jt), aga ka rakendusvaldkondade, eriti kliinilise ja meditsiini teadmussüsteeme. Psühhiaatria ja käitumisteadused omakorda kujutavad endast teadusharude kompleksi, mis tegelevad inimese psühholoogia ja käitumise mõistmisega. Need hõlmavad mitte ainult psühholoogilisi, vaid ka geneetilisi, biokeemilisi või füsioloogilisi lähenemisviise ja nende koostoimeid. Oluline on võimalus neid uusimaid teadmisi kasutada nii vaimselt kui ka füüsiliselt haigete hooldamisel.

Karli ülikooli vastuvõtumenetluse seadustiku artikli 3 lõike 1 teise lause kohaselt pakutakse seda õppekava ilma spetsialiseerumiseta.

Lõpetaja on võimeline töötama teaduskirjandusega ning iseseisvalt koostama ja ellu viima uurimisprojekti, mis hõlmab: omandatud andmete hankimist, hindamist ja statistilist töötlemist, arvestades eelkõige interdistsiplinaarset fookust ning kombineerides nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset lähenemist. Meditsiinipsühholoogia valdkonnas on tegemist peamiselt uurimisprojektidega, mille käigus saadakse empiirilisi andmeid spetsiifiliste psühholoogiliste ja psühholoogilis-psühhiaatriliste protseduuride kaudu ning osaliselt ka laboriabi abil. Käitumisteaduste vallas on selleks eelkõige psühhosotsiaalsete ja ökoloogiliste tegurite seoste uurimine bioloogiliste kalduvustega, sh kaasaegsete diagnostiliste abimeetodite kasutamine. Erilist rõhku on pandud oskusele koostada ja avaldada kvaliteetseid teadustöö tulemusi.